Esimesi teadustöid eestlaste tervisliku olukorra kohta. “Eestlaste endemeetilistest haigustest” on 1814. aastal valminud Karl Ernst von Baeri teadustöö, mis kirjeldab eestlaste seas levivaid haigusi ja nende tekkepõhjuseid. Algselt ladinakeelne teos tõlgitud eesti keelde ja avaldatud kahes väljaandes. Teoses kritiseerib Baer eestlaste elukombeid ning suhtumist ravitsemisse. Baeri hea eesti keele tundmine, huvi rahvabotaanika ning arstiteaduse vastu olid eeldusteks eduka teadustöö läbiviimiseks. Baeri panus teadusesse ja teos kui ajalooallikas. Baer on üks uurituimaid Eestis tegutsenud teadlastest. “Eestlaste endemeetilistest haigustest” on tähtis allikas tänapäeva ajaloolastele ja teadlastele, uurimaks eestlaste elutingimusi ja kultuuri 19.sajandil. Mitmed tänapäeva lugejad on võtnud kriitikat eestlaste kohta negatiivselt , kuna kirjutatu kujutab rumalat ja matsliku talurahvast. Meditsiin Baeri eluajal. Baeri töö on kirjutatud ajal, mil meditsiini õpetamises ja praktiseerimises valitses lõhe. Kui ülikoolides õpetati juba teaduslikel meetoditel põhinevat ravimist, siis praktikas säilisid varasemad ravimisviisid, mille efektiivsuse kahtluse alla võis seada. Baer oli uuendustega kursis ning tema teosest võib leida viiteid haiguste ennetamisele kaudu hügieeni ning alkoholi kasutamist rahustina. Küll aga ei tuntud Baeri eluajal nakkushaigusi, ning seega pidas Baer ka mitmete haigustemitmete tänapäeva nakkushaigustena tuntud haiguste põhjuseks eestlaste käitumist ning Eesti looduslikke olusid. Teose ülesehitus. Baer on jaotanud oma teadustöö peatükkideks alustades sissejuhatusest, kus selgitab oma uurimisvõteid. Järgmised peatükid kirjeldavad Eestimaa geograafiat, eestlasi ning nende kombeid ja tervislikku seisukorda ning kirjeldavad seda, kuidas kohalikud arstid ja eestlased ise ennast ravivad. Selline lähenemine rõhutab põhjuste ja tagajärgede seost. Baeri poolt kasutatud meetodid ning tema uskumused. Baer kasutab oma kirjutises topograafilist lähenemist mis tähendab, et ta kirjeldab maastikuolusid ning nende mõju elanikkonna tervisele. Baer lähtus ka tõdemusest, mille kohaselt “inimese kombed jäljendavad maakoha loodust“, seega arvas ta, et ilmastikuolud on otsene põhjus, miks inimesed ebatervislikult käituvad Eeskujud. Teoses alguses kirjutab ta, et lähtub Hippokratese õpetusest: ”See, kes arstiteadusele õige meetodiga läheneda tahab, peab eeskätt aastaajad vaatluse alla võtma ja uurima, mis võim neist igaühel on.” Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, keda peetakse arstiteaduse rajajaks. Esimesena pidas ta haiguste põhjustajaks looduslikke välismõjusid mitte jumalaid ja ebaõnne. |